Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas
Šąįīņą čē šąēäåėą: «
Ļšīćšąģģčšīāąķčå č źīģļ-šū»
Tallinna Polütehnikum
ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS
Koostaja: Andrei Kübar
PA-96
Tallinn, 1998
SISUKORD:
Lühikokkuvõte
Sissejuhatus
I Metoodika kirjeldus
II Tulemused
2.1. Arvuti kasutamine üldse
2.1.1. Üleüldine kasutamine
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
2.2.2. Arvuti kodus
2.3. Arvuti kasutamispõhjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
2.3.2. Interneti kasutamine
2.3.3. E-maili kasutamine
4. Märksõnade teadmine
5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
LÜHIKOKKUVÕTE
Lähtuvalt Balti meediateabe AS poolt läbiviidud esinduslikust uuringust
Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke
kasutanud kunagi oma elus arvutit.
•15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende
vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk üle kolme korra vähem.
Päevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-
74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.
•Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel või
enamal päeval nädalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada
järgmiste tunnustega 20-49aastased, kõrgharidusega ja heal järjel olevad
inimesed.
•Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht, millele
järgneb kool ja kodu. Küllatki tähtis on ka arvuti kasutamiskohana sõprade
ja tuttavate kodu. Märkimist väärib kooli osatähtsus arvuti kasutuskohana
vaesemate ja maa-elanike hulgas.
•Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% järgmise 12 kuu jooksul arvutit
kasutama hakata, mis võib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi võrra.
•Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on
seda ka teinud. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise või
keegi pereliikmetest osta arvutit.
•Peamiseks põhjuseks, miks arvutit kasutatakse on
tekstitöötlusprogrammide kasutamine, millele järgnevad arvutimängude
mängimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimase
kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti
ühendusega arvuti. Märkimist väärib, et Eesti interneti kasutajate hulgas
sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale näitajale.
Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste pärusmaa - 89% Eesti
interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti
kasutamise põhjuseks oli informatsiooni otsimine.
•E-maili suurt potentsiaali on märkinud mitmed uurijad. Eestis on
saanud või saatnud e-maili 5% elanikest.
•Teemaga seotud märksõnadest teatakse kõige paremini sõna 'Internet',
millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kõigist vastajatest.
•Erinevatest väidetest, millega mõõdeti erinevaid hoiakuid ja hirme,
mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, pälvis kõige
suurema üksmeele internetipunktide idee (81% nõus ideega). 73% vastajatest
nõustus sellega, et arvuti jääb tänu oma hinnale rikkamate inimeste
pärusmaaks. Võrdselt 62% oli nõus väidetega 'Mul ei ole mingit kartust
arvuti kasutamisel' (ei olnud nõus 16%) ja 'Arvuti peaks olema peamiselt
selleks, et teha tööasju' (ei olnud nõus 30%). Kõige väiksem oli nõustujate
ja mittenõustujate osakaal mõnevõrra provotseeriva väite, et internetiga
samaväärse info saab kätte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46%
nõus ja 34% ei olnud nõus).
SISSEJUHATUS
Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic
Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames läbi uuringu 'Arvutite ja
interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas'.
Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist
uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase
aastakümne jooksul olnud üks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud
märkimisväärne nii majandusharu rahalises väärtuses kui ka riistvara ja
tarkvara üleüldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu
küll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega võime tunnistada, et
Eesti ei sörgi ka kogu ülejäänud maailma sabas vaid pürib julgelt
infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud 'Tiigrihüppe'
projekt on mitmeidki huvirühmi Eestis sundinud tõsisemalt analüüsima
hetkeolukorda, et mõista, milliselt platvormilt me arenema hakkame või
õigemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest
sõltumatult, ja kuivõrd ning mis suunas oleks neid 'hüppajaid' vaja
suunata. Antud uuringu esmane eesmärk ongi anda läbilõige veebruaris 1997
Eesti ühiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest,
tarbimisest ning võimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise
kirjaoskuse' suhtes.
Uuring viidi läbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP
Eesti projekt). Võimaldamaks ühiskonnale oluliste andmete laialdasemat
kasutamist ja eneseanalüüsi teostamist, siis on antud uuring lisaks
paberkujul täisaruandele ja lühikokkuvõttele leitav ka Interneti
koduleheküljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste
omandiõigus kuulub Balti Meediateabe ASile.
Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on
esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud küsimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja
tabelaruanne.
METOODIKA KIRJELDUS
Valim ja küsitlus
Uuring viidi läbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews)
kasutades. Küsitlustöös osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS
EMORi küsitlejat. Valimi koostamise aluseks võeti Eesti Statistikaameti
arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise
meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Väljavõte on esinduslik
Eesti 15-74aastaste elanike lõikes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996
1108167.
Küsitlus plaaniti viia läbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati
996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.
Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse,
rahvuse ja asulatüübi lõikeid.
Andmetöötlus
Andmete töötlemisel kasutati andmeanalüüsiprogrammi ODIN.
Andmetabelite uurimisel ja tulemustest järelduste tegemisel tuleb
arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tõenäosusega,
arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarühmade arvulist suurust.
Teostajad
Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik
Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimägi
Valimi koostamine: Helje Proosa
Küsitlustöö koordineerimine: Marge Vainre
Andmesisestus: Marit Talivee
Tabeltöötlus: Karin Laur
Graafilised tööd: Garry Ingel
Tõlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger
Tõlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimägi, Karin Laur
II TULEMUSED
2.1. Arvuti kasutamine üldse
Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakümneid varem
hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt väheste
spetsialistide pärusmaa, kes suutsid nendega töötada, on muutunud tänaseks
tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmärk
on viia arvuti või see mis arvutist alles jääb igaühe koju ning võrdustada
arvuti telefoni, raadio või teleriga.
2.1.1. Üleüldine kasutamine
Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma
elus personaalarvutit, kompuutrit.
[pic]
Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui
kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest
on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekümnes.
Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on
olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%).
Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-
29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored
eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kõige vähem 50aastased
ja vanemad mitte-eestlannad (5%).
Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka üllatus, et erineva
tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud õppurid (80%). Ise
endale tööandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.
Reatöötajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionäridest 4%.
Kõrgharidusega inimestest on arvutit kasutanud üle poole (57%). Alla
keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest,
kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (üle 2000 krooni sissetulek
pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see näitaja 1001-
2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%).
Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole
kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda
alljärgnevalt:
. 84 tuhat (8% kõigist vastajatest, 23% arvutit üldse kasutanutest) on küll
kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi
. 53 tuhat (5% kõigist vastjatest, 15% arvuti üldse kasutanutest) kasutasid
arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi
. 27 tuhat (3% kõigist vastajatest, 7% arvutit üldse kasutanutest)
kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui nädala
aega tagasi
. 198 tuhat (18% kõigist vastajatest, 55% arvutit üldse kasutanutest)
kasutasid arvutit viimase nädala jooksul
Arvutit vähemalt kord nädalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud
päevade arvule:
. 39 tuhat (4% kõigist vastajatest, 20% arvutit nädala jooksul
kasutanutest) kasutas arvutit ühel päeval nädalas
. 49 tuhat (5% kõigist vastajatest, 25% arvutit nädala jooksul
kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal päeval nädalas
. 62 tuhat (6% kõigist vastajatest, 31% arvutit nädala jooksul
kasutanutest) kasutas arvutit viiel päeval nädalas
. 47 tuhat (4% kõigist vastajatest, 24% arvutit nädala jooksul
kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel päeval nädalas
. 278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat võib nimetada Eestis arvuti
kasutajateks (kasutanud arvutit vähemalt kord kuue kuu jooksul), kellest
sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit
viiel või enamal päeval nädalas;
Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad
kasutavad arvutit 1-4 päeval nädalas;
Vähese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid
arvutit vähemalt kord 6 kuu jooksul kui vähem kui kord nädalas.
Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48%
kõrgharidusega, 67% juhid, spetsialistid või iseendale tööandjad, 38% on
sissetulek pereliikme kohta üle 2000 krooni. Joonisel on märgitud
sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest
enam, rohelisega ja sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas
esindatud keskmisest vähem, punasega. Sihtrühmade puhul, kus antud
sihtrühma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on kasutatud sinist
graafiku tulba värvina..
Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab
nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.
Arvuti väikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest
enam naisi ja mitte-eestlasi. Lähtudes vastustest küsimustele arvuti
viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis
kasutab keskmiselt päevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-
74aastastest inimestest.
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel
kasutuspäeval kokku üle kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise
aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja
poole tunni päevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase nädala
jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45
minutit (108 minutit). Keskmine päeval arvutit kasutav inimene töötab,
kirjutab, mängib või teeb midagi muud arvutis 177 minutit päeva kohta.
Nende, kes kasutasid viimasel päeval üle 3 tunni arvutit, hulgas on
enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
Kõigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
. 54% kasutanud arvutit oma töökohal,
. 24% koolis,
. 20% kodus,
. 22% sõprade ja tuttavate kodus,
. 6% teiste pereliikmete töö juures,
. 12% sõprade, tuttavate töö juures,
. 1% mujal.
. 71% arvuti kasutajatest on ainult üks koht, kus nad arvutit on viimase 6
kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm või enam.
Viimase nädala jooksul on kasutanud töökoha arvutit 41% arvuti
kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sõprade tuttavate
kodus 6% arvuti kasutajatest. Kõigist, kes viimase nädala jooksul arvutit
kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on üles kahe kolmandiku (68%) mehed
ja 87% eestlasi.
Kõigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi
pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht (45%), millele järgnevad
kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks sõprade,
tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta öelda ning ülejäänutel on mingi
muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51%
juhtudel oma töökohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.
Töökoht on peamine arvuti kasutuskoht kõigile, kes töötavad (va
reatöötajad), 30-39aastastele, kõrgharidusega inimestele. Koolis kasutavad
arvutit peamiselt õppurid ning keskmisest enam väiksema sissetulekuga
peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on küllaltki tähtsal
positsioonil vaesematest peredest pärit laste ja noorukite jaoks esmase
arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.
[pic]
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud,
siis on küllaltki tähtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4%
inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti järgmise
12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes
võib-olla hakkavad kasutama. Üle kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti
arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti
kasutajatele võib lisanduda järgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.
41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha järgmise
12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning
16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.
2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
Küsides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile
võis õigustatult tekkida küsimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad.
Kuna kõik arvutit iseloomustavad sõnad olid toodud kirjalikult kaardil, mis
esitati vastjale, siis oli võimalikult minimiseeritud küsitleja roll
(hääldamine jne.). Kõigist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht
arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% ühtegi iseloomustajat, mis sobiks
tema peamise arvutiga. Ülejäänute vastustest selgus peamiste arvutite
varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit
peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist
spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti võtta
reservatsiooniga.
Kõigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid
seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem,
10% joystick ja 24% helikaart. Üle veerandi vastajate arvutid on
lokaalvõrgus (30%) või ühendatud Internetti (27%).
Kõigist inimestest, kes kasutavad oma töökohal arvutit on 47% selle
arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste
osakaal täpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et
sageli võib oma töökohal arvuti juurde pääsemine paljudel töötavatel
inimestel jääda selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.
2.2.2. Arvuti kodus
7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on
isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer.
Lisaks saab 3% ise või keegi pereliige kasutada töökoha kaasaskantavat
arvutit. Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest. Nendest,
kellel on võimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus ka
kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit
USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti
üks kõrgemaid näitajaid maailmas.
Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklik
kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on
sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart.
Üle kümnendiku kodus olevatest arvutitest on ühendatud Internetti (13%). Ka
antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analüüsimisel, sest üle
poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutit
üldse.
Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise või plaanib
keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on
kodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib
seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni või vähem pereliikme
kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis üle 2000 kroonise
sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb järgneva 12 kuu jooksul arvutit
muretseda 13%.
2.3. Arvuti kasutamispõhjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud
tekstitöötlusprogramme, 64% on mänginud arvutimänge, 43% on kasutanud
tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on töötanud
raamatupidamisprogrammidega või lugenud Internetis kodulehekülgi. 18%
arvutikasutajatest on saatnud või saanud e-maili.
Viimase 7 päeva jooksul on tekstitöötlusprogramme kasutanud 41%,
arvutimänge mänginud 31%. Interneti kodulehekülgi on viimase nädala jooksul
lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.
Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta
arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitöötlust, 39% arvutimängude mängimist
ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on üheks peamiseks tegevuseks
internetis kodulehekülgede lugemine.
[pic]
Naiste jaoks on meestest tähtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide
kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tähtsamaks programmeerimine ja
töö raamatupidamisprogrammidega.
2.3.2. Interneti kasutamine
69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kõigist 15-
74aastastest Eesti elanikest. Võrrelduna 1996. aasta sügisega on Interneti
kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Võrdluseks võib mainida, et Nua
Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5%
Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996
aasta lõpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17% Uus-
Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli võimalik internetti
kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli märtsis-
aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu andmetel 24%
võimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti viimase 6 kuu
jooksul ja 12% viimase nädala jooksul.
Interneti nädalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kõigist
interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekülgi viimase nädala
jooksul. Märkimist väärib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti,
millel on interneti ühendus.
Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate
jaotus soo lõikes palju ühtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi
62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute põhjal selleks
protsendiks 90%. Võrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siis
oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teiste
riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lähtuvalt uuringust GVU WWW Fifth
Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste
osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti
kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud
nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-
29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29
aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad
mõnevõrra nooremad 29 aastat.
Interneti kasutajate hulgast koorub välja kaks suurt gruppi: ühed, kes
on juba üle 1,5 aasta kodulehekülgi lugenud (25%) ja teised, kes on
tõelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud). 21%
interneti kasutajatest märkis, et nad vaatasid internetis kodulehekülgi
esimest korda viimase kuu aja jooksul.
Kui interneti viimane kasutuspäev ja arvutikasutamissagedus on
samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis võib oletada, et 3.5%
Eesti elanikest kasutab keskmisel päeval internetti.
Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised põhjused interneti
kasutamiseks, siis kaks kolmandikku märkis huvi mingi teema vastu. Üle
poolte puhul oli põhjusteks ka töö jaoks vajaliku info otsimine (56%) ja
meelelahutus (53%). Tähtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajaliku
info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud küsitluse
põhjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% oli
põhjus seotud haridusega. Võrdluseks võib tuua Jaapani interneti kasutajate
põhjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tööga seotud
informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase
teema kohta otse ei küsinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja
kasutus(log)failidest näitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka
Eestis olemas.
Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas
väike, siis piirdusime hetkel ainult mõne üldküsimusega. Samas on väga
tähtis antud uuringuprojekti jätkamisel ka interneti kasutajate täpsem
uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vähemalt 200-300 vastajat.
2.3.3. E-maili kasutamine
E-maile on saanud või saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti
elanikku ehk 18% kõigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui
aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis
praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-
maili teel suhtlemisel väga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab,
et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid
USAs 15% elanikkonnast.
Kõigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili küsiti nende e-
maili aadressi tüübi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43%
kasutab asutuse, firma üldist e-maili, 8% kasutab mõne teise inimese
isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei
osanud selle kohta midagi öelda.
2.4. Märksõnade teadmine
Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise
meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid märksõnu arvuti- ja 'uue meedia'-
alase info edastamiseks. Päris antud teema alguses esitati vastajale kaart,
millel oli toodud erinevad sõnad, mille puhul paluti inimesel öelda,
milliseid nendest sõnadest oli ta kuulnud enne tänast intervjuud. Neli
sõna, mille tundmist me antud aruandes analüüsime on Internet, World Wide
Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt 'Tiigrihüpe'.
Sõna 'Internet' teadis ligi kolm neljandikku (74%) kõigist
vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi üle
poole (55%). Sõna teavad paremini nooremad ja kõrgema haridusega inimesed,
samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sõna ainult 27%.
Teised sõnad on veidi raskemad. Sõna 'elektrooniline post (e-mail)' oli
kuulnud ainult 40%, 'Tiigrihüppe' projektist 35% ja keerulist ingliskeelset
sõna 'World Wide Web' ainult 12%. Sõnu 'elektroonilise post' ja 'world wide
web' teadsid enam samad rühmad, mis 'Interneti' puhul: noored, rikkamad,
haritumad ja mehed. 'Tiigrihüppe' projekt on küllaltki selgelt teatud
eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest
oli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuserühmad teavad
'Tiigrihüpet' küllaltki sarnaselt. Kõrgharidusega inimeste hulgas on
'Tiigrihüppe' projektist teadjaid 56%.
Võrdluseks on võimalik tuua oktoobris 1996 läbiviidud Advertising
Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal
teadis sõna 'internet' 94% ja 'World Wide Web' 82%. Aasta varem olid
vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies
kuulnud sõnast 'Internet'.
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
Vaatlemaks võimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning mõistmaks
hirme, mis võivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel
esitati vastajale 12 erinevat väidet, mis käsitlesid teatavat arvutitega
seotud hirmu, ohtu või hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta on
selle väitega täiesti nõus, üldiselt nõus, üldiselt ei ole nõus või ei ole
üldse nõus. Alljärgnevalt vaatleme väidetele antud vastuseid lähemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, üksikindiviidist tulenev
hirm arvuti kui masina ees. Mõistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud
küsimuses, kasutasime kahte väidet, millest esimene oli sõnastatud:
'Arvutite kasutuselevõtt on piiratud, sest paljudel inimestel on hirm
arvutite ees' ja teine 'Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel'.
Teiste ühiskonnaliimete võimaliku hirmuga arvutite ees nõustus 28%
kõigist vastanuist, sellega ei olnud nõus 54% kõigist vastanuist. Teistest
enam nõustusid selle väitega arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes pole
arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lähema 12 kuu jooksul teha (41%).
62% vastanuist nõustus väitega, et neil pole personaalselt mingit
hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate
hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on märkida, et ka arvutit mitte
kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit
hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni
kasutanud, kuid plaanivad seda teha järgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud
nõus väitega). [pic]
Vaadeldes nende väidete omavahelisi koosmõjusid, siis kõige enam oli
inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole
hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste
arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei
osanud ei ühe ega teise variandi puhul oma hoiakut väljendada.
Kultuurilisi hirme otsustasime mõõta kahe vastandliku väitega, millest
esimene kõlas 'Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega seotud
keelena on ohuks eesti keelele' ja teine 'Interneti laiem kasutamine mõjub
soodsalt meie kultuurile'.
Kõigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise
arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle väitega
nõus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole
nõus 15% vastanuist.
õigist vastanuist 38% ei olnud nõus sellega, et inglise keel on ohuks
eesti keelele ja olid nõus, et internet on soodsa mõjuga eesti kultuurile.
16% oli neid, kes nõustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eesti
keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mõju meie kultuurile. 12%
oli neid, kes ei osanud ei ühe ega teise väite puhul seisukohta võtta.
Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mõõtsime kahe väite abil 'Riigi-
ja omavalitsused peaksid enda tööd puudutava informatsiooni avalikustama ka
interneti kaudu' ja 'Avalikes kohtades (raamatukogud, kultuurimajad)
peaksid olema internetiga ühendatud arvutid, mida oleks võimalik tasuta
kasutada'. Sellega, et valitsusorganid peavad oma töö kohta info avaldama
ka interneti kaudu nõustus 56% vastanuist, selle vastu oli 16%.
Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.
Kõigist vastajatest 51% oli nõus mõlema väitega. 16% toetasid
internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite töö
avalikustamise kohta interneti kaudu.
Mõistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kättesaadavusega,
kasutasime samuti kahte väidet 'Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on
olemas arvuti' ja 'Arvuti jääb tänu oma hinnale ainult rikkamate inimeste
pärusmaaks'. Kui 54% vastajatest oli nõus, et peagi on enamikes kodudes
arvuti, siis üle kolmandiku (35%) ei nõustunud sellega. Mõni väide hiljem
nõustus 73% inimestest, et arvuti jääb rikkamate inimeste pärusmaaks.
Sellele väitele oli vastu ainult 20% vastajatest..
Seetõttu pole ka üllatus, et 37% inimestest toetab mõlemat
vastandlikku väidet. Mõistmaks selle vastuolu tähendust, tuleb järgmises
uuringutsüklis lisada antud teema juurde selgitavaid küsimusi. 30%
vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetõttu pole seda ka enamikes
kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.
Mõistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks,
kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks väidet 'Arvutid ja internet
võimaldavad mõnel inimgrupil haarata kontrolli maailma üle' ja 'Arvutid ja
nende abil suhtlemine võimaldavad muuta maailma demokraatlikumaks'. 44%
vastajaist on nõus esimese väitega ning 29% on selle vastu, mis näitab, et
hirm 'Big brother is watching You' on veel täiesti olemas arvuti
kasutamisel. Arvuti heavy user'itest on nõus selle väitega 34%, medium
user'itest 44% ja light user'itest 51%. Üle poolte (53%) nõustub, et
arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim on
neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.
Üle veerandi vastajaist (26%) nõustub kahe nii teineteist välistava
kuid samas ka täiendava väitega. 18% leiab, et võimu haaramine ei ole
võimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. Mõnevõrra kõrgem
(18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei ühe ega teise väite suhtes
seisukohta võtta.
Mõistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale
infoallikale, siis paluti väljendada oma suhtumist väitesse, et 'Minu
arvates on võimalik internetiga samaväärset infot kätte saada ka raamatute
ja ajakirjanduse vahendusel'. 46% oli selle väitega nõus ning leidsid, et
raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivõimeline internetiga. 34% ei olnud
sellega nõus.
62% vastajaist nõustus, et 'Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et
teha tööasju'. Veidi alla kolmandiku (30%) ei nõustunud nendega. Arvuti
heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nõustus ja 54%, kes sellega
mitte nõus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vähem inimene on arvutit
kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti on selleks, et
teha tööasju. Nende hulgas, kes pole arvutit kasutanud ning ei kavatsegi
seda teha nõustub väitega 67% ja selle vastu on 20%.
